He Mele no Keola
He mai keia nou e Keola,
O ka Lani Pauahi, he makuahine,
O Mr. Bihopa, he makuakane,
Hiialo a Keanolani,
Lawe Lawe Lawe ke aloha i ka i ka lai o ke Kaona.
Ko mai inuwai Koolihilihi,
Pili mai wai o Anuenue,
I wai inu no ka mai o ka Lani,
I ke one o Paikaka,
Ike Ike Ike aku la oe i ka nani o Haili.
Ko mai holo lio i ke ahiahi,
Kani ka uwepa la, lai o ka Lani,
He kuke ka ihona ma ka Uapo,
Huro! Huro—e!
Hao Hao Hao o ka Lani, hao mai oe a paihi.
Ko mai lawe Nupepa Aupuni,
Lohe aku ke Kuini o Beretane,
O Keola o ka Lani, ua puka ae,
Olioli no makou,
Lohe Lohe Lohe aku’la na Aina Haole.
He aloha o Maunakea,
Kela kuahiwi paa i ka hau,
Noho mai la i Poliahu,
I ka luna o Waiau,
Hui Hui Hui ka manao me ke aloha welawela.
Ko mai pua rose honi i ka ihu,
Awili puia me ke ala,
He ala onaona ko ia nei mai,
Lai ai Honolulu nei,
Ua pau pau keia, ua lohe oe e Keola.
Miss P. Haleakala
Aigupita, Honolulu, Maraki 28, 1863.
[Here is a lively mele mai for the son of Keanolani (Keelikolani), Keolaokalani, who was taken as hanai by Pauahi. Sadly he would not live to see his second birthday…]
(Kuokoa, 4/25/1863, p. 1)
Liilii tamalii, nunui te omoomo palaoa.