Kawaihau Glee Club, 1905.

HUI HIMENI KAWAIHAU.

The Kawaihau Glee Club will give a free concert at the Emma Square musical assembly this Tuesday, April 3. There will be performed enthusiastically, songs recently composed by Mekia Kealakai, Jim  Shaw and Solomon Hiram, some of the experts of that famous glee club from the time of the Monarchy. They will be fully attired in their uniform that they wore when they travelled the length and breadth of America. For the benefit of the lovers of songs of the Aloha Aina newspaper, we are printing those heart-grabbing songs that will be played that night. Continue reading

Advertisement

Set of mele composed in honor of King Kalakaua, 1881.

HE KAPA NO KALAKAUA.

O mai o Kalakaua nona ke Alii ke kapa hulu manu,
I hana ia mai e Halulu ka Manu Alii mai Kahiki,
Hiki i Hawaii nei i haku kapa hulu manu nou e Kalani Kalakaua,
Ke keiki makahiapo a Kapaakea ko makuakane,
A Keohokalole ko makuahine ke ola—la,
E kii ke kapa o ka hulu o ka Aeto,
A i kapa aahu no Kalani,
A e kii ko kapa o ka hulu o ka Iwa,
A i kapa aahu no Kalani,
A e kii ko kapa a ka hulu o ka Oo,
A i kapa aahu no Kalani,
A e kii ko kapa o ka hulu o ka Mamo,
A i kapa aahu no Kalani,
A e kii ko kapa o ka hlu o ka Iiwi,
A i kapa aahu no Kalani,
A e kii ko kapa o ka hulu o ka Pikake,
A i kapa aahu no Kalani,
A haina ke Alii nona ke kapa,
O Kalakaua kuu Lani.
Mrs. Kaleihiwahiwa.

HE OHU NO KALAKAUA.

Aia i ka Lani ko ohu e kohu ai,
Ua hana mua ia e ka Makua mana loa,
E kii ko lei ohu e Kalani,
O ke anuenue pio i ka lewa,
E kii ko lei ohu e Kalani,
O ka Waipuilani pio i ke kai,
Kinikohu oe e Kalani,
Ko ohu anuenue,
Kau mai oe i ka nuu,
Noho pono i ke Kalaunu,
He uwila kela—ua hiki mai nei,
He anapu keia maluna o Likelike,
He uila kela o ka papahi ohu,
He anapu keia Lehua o Hilo one,
He uwila kela—i ohu kahiko,
He anapu keia—no Kalakaua,
He uwila kela e o mai oe,
He anapu keia—e Kalakaua,
He uwila kela ko ohu kahiko,
He uwila kela,
Kohu i ke Kalaunu—He anapu keia,
He ohu no Kalakaua,
Mrs. Kaleihiwahiwa.

HE HANAU NO KALAKAUA.

Aia Iolani Kauikalani,
O ke Kini nui o Hawaii nei,
A o oe ka pua i oi loa ae,
Maluna o ke ao malamalama,
He uwila ka hoa e kaulike ai,
Ma na iliwai a o ka honua,
Hiki aku ka lohe la i ka hikina,
I ka la hanau o Kawaihau,
O ke aiwaiwa la o na lani,
A i hanau ia me ka opua,
Haina ke Alii i hanau ia,
O ka Wohikukahi la e—o mai.
Aia i Kauai o Kawaihau,
O ka Hui Mahi-ko o Kealia,
Alia oe la e Kapiolani,
E pulale e aku i ka hole ko,
Aia ike pono oe i ka nua,
Lawe ae oe a kau i ka nio,
Mai puni aku oe i ka puhikole,
I ka ili puakea oloko o Mareka,
A he mea hoopau poe-a-poe,
No ka mea Aupuni o Hawaii nei,
Ua ike maka iho no hoi oe,
A o oe ka heke i oi loa ae,
Haina ke Alii i hanau ia,
O ka Wohikukapu la e o mai.
Mrs. Kaleihiwahiwa.

HE INOA NO KALAKAUA.

Auhea wale oe e ka liko,
E ke koolua a o ka lehua,
Homai ke aloha ia nei;
A i honi kuwili ia aku,
Ke hoomau ae nei hoi,
I ke onaona la oia pua,
A’u i kui ai a lawa,
I lei no’u no ka Hikina,
No ka la hiki ma Kumukahi,
Kahiko ae la i Haehae,
O ka wela ka i kua o ka la,
Hulili i ka Pahoehoe,
Nonono ka pua o ka lehua,
Luhiehu i ke kula o Malama,
I ka hoope ia e ka ua,
Uluau kii wai o ka uka,
No uka ka wahine kia manu,
Aohe kepau pili ole,
O ke ani a Laukapalili,
Koe manu ole i ka wekiu,
E o e ka Wohikukahi,
O Kawaihau no he inoa.
Auhea oe Keonaona,
E ka hoapili o kuu kino,
A o oe a owau kai ike,
I ka hana hoi a ka makemake,
Kaua pu no ilaila,
I ka nahele lualai ke aloha,
Hiaai ka manao e ike,
I ka uka paoa i ke ala,
He ala o ka wai Iliahi,
Hoapili o Mailekaulahea,
Hea mai ke ahi a ka wahine,
O ke ala ia o ka malihini,
A e hiki ai i Kaauea,
I ka hale Kamala a ka noe,
Uhi wai anu o ka mauna,
I mehana i ke kono a loko,
Mea ole ke awa o ka uka,
Ka hanuna a ka ihu o ka lio,
I ke one aku o Kahualoa,
Loa wale ka noho’na o Kalani.
I Hiwahiwa no ke ao nei,
A i pua nani no Hawaii,
E o e ka Wohikukahi,
O Kawaihau he inoa.
Kaua i ka nani o Hilo,
I ka ua loku o Hanakahi,
Akahi no ko’u manene,
Ka me-eu hoi o ko’u oho,
He ula leo o Pahanakaiwi,
Ikuwa mai la i Haili,
Ilihia i ka leo o ka Mamo,
E wa mai la i Olaa,
Ua laa ia pua ia nei,
Eia i ko’u kiaha,
Ua hoolawa ia e Lia,
Me na lehua i Panaewa,
Kuhi no paha oe e Malio,
Hookahi halau i ao ai,
E like ai na mea hana,
O na mea hoonui ike,
He makau hala ole keia,
Ua lou ia e ka ia nui,
Ua moni ia ka’u maunu,
E Moananuikalehua,
Ua paa i ka lino pa-walu,
I malia i ke aho makalii,
Kuhi oe i ka Hilu-noenoe,
A he ia ia no ke kohola,
O ka lale au o Kaiona,
I noho i ka malu ohai,
Aohe hana a Malamanui,
Ua kau ke keha i Kaala,
O ka iki nioi pepa ia,
Holo ka wela i na aa koni,
Ka Upena nae mai keia,
Aohe ia koe ke hei mai,
He hului au no ia kai,
No ka moana kai hohonu,
E o e ka Wohikukapu,
O Kawaihau no he inoa,
Mrs. Kaleihiwahiwa
Ka-ua Paakea o Hale-kela.

(Elele Poakolu, 4/20/1881, p. 2)

HE KAPA NO KALAKAUA...

Ka Elele Poakolu, Buke II, Helu 7, Aoao 2. Aperila 20, 1881.

“Kaua i ka Nani o Hilo” and finding things where you might not expect. 1895.

“Kaua i ka Nani o Hilo”

[This mele for Kalakaua is taken from an article entitled “OWAI LA O J. L. KUKAHI, KA IHEPA NUI O KA WAA PAE E PEE NEI?”, which is a scathing criticism by D. M. Punini, Jr. over an ongoing argument concerning the naming of Hawaiian traditional months. But here, I wanted to show once again, that you never know what you will find and where.

The version of “Kaua i ka Nani o Hilo” most widely known today is probably the one from the Roberts Collection at the Bishop Museum, which is quoted here. The Museum’s Mele Index can be searched online here. But notice that the Punini version has additional verses (highlighted in red).

Also note that “Kawaihau” is one of the names for Kalakaua.]

Kaua i ka nani o Hilo

I ka ua loloku i Hanakahi

Akahi hoi ko’u manene

ka meeu hoi a ko’u oho

He ula leo paha na ka Iwi

Iku-a mai la i Haili

Ilihia i ka leo o ka Mamo

E-wa mai la i Olaa

Ua laa ia pua ianei

Eia i ko’u kiaha

Ua hoolawa ia me Lia

Me na lehua i Panaewa

Kuhi no paha oe Malia

Hookahi halau i ao ai

E like ai na mea hana

O na buke hoonui ike

He makau hala ole keia

Ua lou ia e ka i’a nui

Ua ale ia ka’u maunu

E Moano nui ka Lehua

Ua paa i ka lino pawalu

I mali’a i ke aho makalii

Kuhi oe i ka Hilu noenoe

A he i’a ia no ke kohola

O Kalale au o Kaiona

Nonoho i ka malu ohai

Aohe hana a Malamanui

Ua kau ke keha i Kaala

O ka iki nioi pepa ia

Holo ka wela i na aa koni

Ka upena nae mai keia

Aohe i’a koe hei mai

He hului au no ke kai loa

No ka moana kai hohonu

E—o e ka wohi kukahi

O Kawaihau no he inoa.

(Leo o ka Lahui, 4/2/1895, p. 3)

OWAI LA O J. L. KUKAHI, KA IHEPA NUI O KA WAA PAE E PEE NEI?

Ka Leo o ka Lahui, Buke II, Helu 1078, Aoao 3. Aperila 2, 1895.