An adornment for Prince Kuhio by Mrs. Annie Freitas, 1922.

HE WEHI ALOHA NO KALANIANAOLE.

He inoa nou e Kalanianaole,
Ka onohi momi a o Hawaii nei.

He mea nui oe na ka lahui,
Milimili na ka Ua Kukalahale.

Ua ku’i e ka lono puni na moku,
O Kalanianaole ua hele loa.

Aia paha oe i Amerika,
I ka uluwehi a o Wakinekona.

Ua kohoia oe e ka lahui,
I wahaolelo no Hawaii.

Kakooia e ka ili keokeo,
Repubalika kou baloka. Continue reading

Advertisement

Praise for Prince Kuhio and Hawaiian Homesteads by Phillip Luahiwa, 1926.

HE INOA NO KALANIANAOLE

1 He inoa nou e Kalanianaole
He hiwahiwa oe o ka lahui.

2 Eia makou ou mau kini
I ka aina hoopulapula.

3 Ua imi oe i ka pono me [ke] ahonui
I pono au mau kini.

4 E ola mau na kini opio ou e Kalani
Mai na lani kiekie loa mai. Continue reading

A name song for Keelikolani, jointly composed, 1863.

NO KEELIKOLANI, MUOLAULANI KA INOA.

He anana’la i ka loa o Alakai,
Ke kuhi la he koke aku o Maunahina,
He liuliu Waialeale na ke a—nui,
He anu ka ka nahele o Aipo,
O ke kupilikii aku ia hina i Maunahina—,
Hina i ka hoona rama a ke aloha,
I ka ae hakoko a ka manao,
E pilia la i ke moe he kanaka—i—a,
He kanaka ia ua hele ia ka malama,
Hana ia iho i mio kou aloha—e—a.

Na Lilipi.

Owau e hele i ka papa o Apua,
Ke kuhi la he ale wai ko Maukele,
He pali mai hoi, Holei na ka u—a,
He ua ka ka waimaka e kulu nei,
He milimili hoi ka loko o kuu aloha—e—a,
Aloha i ka liko ohia o Puulena,
I ke-a hanu i na makani ka o lua,
Ua loa Kauonahunahu i ke a—nu,
E anu la i ka nui o ke aloha,
Ua pelepulu ua mauna i ka manao—e—a. Continue reading

Did Lunalilo have a thing for acrostic poems? 1862.

He Inoa no ke Kuokoa, (Acrostic.)

[Eia he wahi mele ano hou, oia hoi ma ka olelo haole i kapaia he Acrostic, oia hoi, he mele i hakuia o ka hua mua o na lalani, ke hookuiia, loaa mai ka inoa o kekahi mea, a o kekahi kanaka paha. A ma keia mele o ka “Nupepa Kuokoa.” Ma ka olelo haole, he nui wale na mele i hakuia e like me keia i paiia.]

N—ani wale keia mea o ka puka ana mai,
U—a laha ae kou inoa ma ka Mokupuni Hawaii,
P—apa akahi oe o na mea naauao,
E—aho owau kahi iloko oia aoao,
P—epa mahaloia e na mea a pau,
A—ia kou pono, ko’u inoa kekahi e kau.

K—e “Kuokoa” ka inoa o keia pepa maikai,
U—a ae ia oe, mai ka uka a ke kai,
O—oe no ka elele mama nana e lawe,
K—eia mea laha ole, manawa lea wale,
O—oe maoli no ka oiaio, mea nanea,
A—ua pau ko’u haku ana i kou inoa nohea.

W. C. L.

[A Name Song for the Kuokoa, (Acrostic.)

This is a new type of mele, that being what is called in English an Acrostic; that is a mele that is composed where the first letter of the lines put together make up the name of a thing or a person perhaps. And in this mele it is the “Kuokoa Newspaper.” In English, there are a lot of poems that are composed like this one that is printed.

How great is this publication,
Your name is spread across the Islands of Hawaii,
You are the first class of educational material,
It is a good thing for me to be amongst that group,
A paper that is appreciated by all,
For your well-being, I will subscribe.

The “Kuokoa” is the name of this fine paper,
You are accepted, from uplands to the sea,
You are the swift messenger who carries,
This rare thing, a thing of benevolence,
You are indeed the truth, a thing of fascination,
And I am done composing your lovely name song.]

(Kuokoa, 8/16/1862, p. 3)

Kuokoa_8_16_1862_3.png

Ka Nupepa Kuokoa, Buke I, Helu 38, Aoao 3. Augate 16, 1862.

A name song for the fearless traveler, Emalani, 1871.

He Inoa no Kaleleonalani.

Ka uka i Kilohana ka anoi la,
Ka iini kau o ka manao la,
Ka halia i ke anu o ka uka la,
I ke ohu nee o ka mauna la,
He kapeke he pahee he pakika la,
Ke ala e hiki aku ai la,
Paa i ka lala kamahele la,
Na hinahina ku alanui la,
Ke hiki aku i Puukapele la,
I ka kauila pano ohiohi la,
Luana i Waineki ka Wahine la,
Kaleleonalani he inoa la,
Moe aku i ka hale kamala la,
Hale o ka pupu kanioe la,
He’hu wawae o Elekini la,
Kinikini na hoa Painiu la,
Ka nahele o Hauailiki la,
Ilaila o Kapukaohelo la,
He ihona Kauaikanana la,
Ikiiki ia alu kahawai la,
He ka-hana koke aku no ia la,
Heia ka mana o ka wai la,
Hailona i ke kino ohia la,
Ka piina’ku o Pakaua la,
He kaua lima ka ke aloha la,
Kualono o Kaluaokaa la,
Komo i ka nahele wehiwehi la,
I ka ulu ohia mokihana la,
Ku hao Kalehuamakanoe la,
Ponaha i ka wao laau la,
Noe wale mai no ka lehua la,
Neenee papa i ke Kohekohe la,
Ua poni ka maka o ia pua la,
Noho hiehie i ka lau laau la,
He nenelu ke ala e hiki ai la,
He ulike launa ole mai la,
Hoao i na lepo pilali la,
Kohu lepo ai o Kawainui la,
Kalalaakamanu aku ia la,
Ka ihona aku o Kawaikoi la,
Koi kua inea i ka loa la,
Aikena ua maopaopa la,
He hanahanai Halepaakai la,
He malana hinu hoi ka nahele la,
I ka naele o Alakai la,
Ka nahele o Aiponui la,
He au kika i ka Puukolea la,
Kunihi mai Aipoiki la,
Lawelawe na lima o ke anu la,
Kipu paa mai e ka noe la,
Halana wai a’e ko lalo la,
Moe ole ia po a ao la,
Na hoa i ka heu kalakala la,
Hoolale i ke ahi lala poli la,
Pulupulu i ka pua limu la,
Ua noho pohai a puni la,
Le’a ai kulou a “Emma” la,
Aia ka pono o ke ao la,
I loaa Kipapaaola la,
Ua ola i ka ohu kokua la,
Kau pono i Kaawakoo la,
Ka palena mai o Kilohana la,
Okipau ka hana a ka Wahine la,
Kau pono iho i ka wekiu la,
Ka pane poo o Maunahina la,
Ike i na pali Koolau la,
Ka waiho nani a Hanalei la,
One hanana o Mahamoku la,
Oni ana o Naue i ke kai la,
O ka wai o Lumahai la,
E huli e hoi ka Wahine la,
Ua uhi ka ohu i ka mauna la,
He aloha—la—ua lai—e.     “Mi;” *

Honolulu, Feb. 9, 1871.

[A name song written for Queen Emma and her famous travels about Kauai.]

(Au Okoa, 2/16/1871, p. 1)

He Inoa no Kaleleonalani.

Ke Au Okoa, Buke VI, Helu 44, Aoao 1. Feberuari 16, 1871.

A name song for Queen Kapiolani, 1893.

HE INOA NO NAPELAKAPU.

He inoa keia no Kapiolani
Napelakapu i ka Wekiu
He kuini hoi oe no Hawaii
Puuwai hamama no ka lahui
Imia ana hoi oe me ka noeau
I ka pono kau like a o Hawaii
Lohea kou leo e pae ana
Hooulu lahui ko’u makia
Hea mai ka leo Napelakapu
Me ka nawali hoi me ka nanahe
Nahenahe ko leo i pae mai
I kaui ana mai pehea wau
Pehea oukou e ka Lahui
Na ewe hanau o ka Aina
Eia Hawaii Moku o Keawe
Ke oi ku nei me ka ehaeha
Ua ike ku maka iho kakou
Na hana pakaha ke aloha ole
Ua hoonele ia kuu milimili
O Liliu o Loloku Lani ike kapu
Ua kaili ia ka Leialii
Kawalu o na Lani papahi ai
Pehea ka manao e ka Lahui
E Hawaii nui kualiholiho
Umia ke aloha paa i loko
Kaohi malie i ka puuwai
A a a he wa hiki mai ana
E lanakila ai Hawaii loa
E Lei hou ai i ka hanohano
I ka Lei Kalaunu ao Hawaii
Eia ke ola ua hiki mai
Kalamaku a o Hawaii
Ka Elele Lahui ua hoi mai
Me ka lono hauoli no ka Lahui
Kaana pono ia e ke kaulike
E Liliu o Loloku Lani i ke kapu
Makia paa ia o ka Lahui
Kawalu o na Lani i ke Kalaunu
Hea aku makou o mai oe
Napelakapu kou inoa
E ola o Kalani a mau loa
O Kapiolani i ka iu ao luna

Haku ia e

Mrs. Kala.

Honuakaha Mar. 21, 1893.

(Leo o ka Lahui, 3/22/1893, p. 3)

HE INOA NO NAPELAKAPU.

Ka Leo o ka Lahui, Buke II, Helu 667, Aoao 3. Maraki 22, 1893.

Acrostic Mele for the Home of Emma and Joseph Nawahi, Homelani, 1894.

HOME LANI.

N—ani wale ka luna a i Homelani
A—ia i ka lai a o Hilo One
W—ehiwehi ka opua i ka’u ike
A—ia i ke ao malamalama
H—anohano Hawaii i ka’u ike
I—ke ku kamahao ma ka Hikina
O—ka lehua makanoe o Luluupali
K—ahiko mau ia o ka aina
A—ia i ka luna o Waiau
L—ilinoe ka wahine a oia uka
A—ia i ka piko olu o Wakea
N—oho mai o Malama i ka uluwehi
I—iwi e ka manu kiko waipua
O—ka Mamo iho la hulu melemele
P—au na mea nui i ka ike ia
U—a au ia hoi e ke kai loa
U—a like a like me Nelekona
A—iwaiwa a o Hawaii nei
I—anei ke aloha kakia iwi
M—akia paa ia i ka puuwai
A—eo mai oe i kou inoa
O Kalaniopuu i ka uluwehi.

Hakuia e Puuwaialoha.

[E o, e Hilo i ka ua Kanilehua! Does anyone know who Puuwaialoha is? This person was a composer of many a mele.]

(Leo o ka Lahui, 12/18/1894, p. 3)

HOME LANI.

Ka Leo o ka Lahui, Buke II, Helu 1080, Aoao 3. Dekemaba 18, 1894.

On the moving of the Na-ha Stone to Hilo Library 100 years ago, and its history (4 of 6), 1915.

As soon as Ululani heard these words of her children, she exited the house, and soon saw Kamehameha approaching, and that is when Ululani began a wailing call of love [uwe helu] and then she also called out the name song for Kamehameha with these words:

Au—we hoi—e, he mai hoi paha,
O oe ka ia e Kalaninuilanimehameha—a,
E hea aku ana i ka Iwa kiloulou moku la,
E komo e kuu Laninui hoi—a,
Ao i wehewehena ao i waihona—e,
Kona po o ka hoa keia—la,
A’u lei o ka ua haao hoi—e,
E lele ae la mauka o Auaulele—a,
E komo hoi paha i ka hale o Kealohalani—e,
Auau i ke kiowai kapu o Ponahakeone,
Ae inu hoi i ka awa a Kane i kanu ai i Hawaii,
A ola hoi ke kini o ke akua ia oe,
He mai hoi e kuu Laninuimehameha—a.

[Ah indeed, do come,
Might it be you, O Kalaninuilanimehameha?
I call out to the island-hooking Frigate bird,
Come in, my Heavenly Chief,
The day opens, the day closes,
In his night, this is the companion,
My lei of the Haao rains,
Soaring in the uplands of Auaulele,
Entering the home of Kealohalani,
Bathing in the sacred pool of Ponahakeone,
Drinking the awa which Kane planted in Hawaii,
The multitudes of the gods will live through you,
Come, my dear Laninuimehameha.] Continue reading