Advice for Writers of Kanikau and Olelo Hoolaha, 1863.

[Found under: “NA MEA HOU O HAWAII NEI.”]

For those of you with Kanikau.—Let it be known to all of you who are sending in Kanikau and Announcements to be printed in the Kuokoa Newspaper, you must count the lines of your Kanikau, and send in two cents for each line of the Kanikau, and two cents for each line of Advertisement. If you do not follow these rules, and the money you send in is not adequate, then your Kanikau or Announcement will not be printed.

(Kuokoa, 8/8/1863, p 2)

Ka Nupepa Kuokoa, Buke II, Helu 32, Aoao 2. Augate 8, 1863.
Advertisement

Konia’s kanikau for Paki, 1855.

HE KANIKAU NO A. PAKI.

Kuu kane kaikunane ke aloha,
Mai ko maua wa uuku ka noho ana a hiki i keia manawa,
Aole hoi a’u kane, aole ana wahine,
Oia ko kaua noho ana a hele aku la oe,
Ke kanikau nei au me na keiki a kaua i ko aloha,
He aloha ia oe, e Kuhooheiheipahu,
Auwe no hoi kuu kaikunane mai ka makani o Lele he Maaa,
Mai na ale hulilua o Pailolo,
Ua hele o Kalanihelemailuna i ka hora eha i ka wanaao,
Ua haalele mai nei i ka pili a maua,
Kuu hoa no hoi o ka aina pilikia a kakou i ike ai,
Oia hoi ke Kaona nui ma Honolulu nei,
Ua hele hoi oe me ka makaukau,
Noho au me ka hemahema,
He kaumaha he luuluu he pilikia keia e noho nei,
Noho aku la oe i ka nani mau loa,
A kaua i huli ai me na keiki a kaua,
Uwe helu mai kana kaikamahine o Kalohelani,
Auwe no hoi kuu Makuakane leo ole—a,
Na’u ka olelo malaila wale mai no ia,
Aole no e pau ko’u kanikau ana ia oe no ko makou makua ole—a,
Ua paumako makou i ke aloha ia oe e ka Makua,
I ka make koke ana’ku nei—a,—
Aka o ka ne a ke Keiki Makua, aole ia L.

L. Konia.

(Elele E, 6/16/1855, p. 20)

HE KANIKAU NO A. PAKI.

Ka Elele E, Buke 10, Aoao 20. Iune 16, 1855.

William Luther Moehonua turns back and recalls his life with Lucy Lulea Kaiamoku Muolo Moehonua, 1865.

No Lucy Lulea Kaiamoku Muolo Moehonua.

Kuu wahine i ka la lailai o Kona—e,
Oia la ulili mai i ke pi—li,
Enaena no i ka houpo o ke kai—e,
Oia kai aloha a kakou e au a—i,
Me na milimili a kaua i hala aku—la,
Huli, e huli mai kau—a—e.

Kuu wahine mai ka hale lewa i ke kai—e,
Mai kapaia ale la i ka moa—na,
E hao mai ana ke e—hu o ke kai—e,
Pulu pu no maua me kuu alo—ha,
Hoomahana aku i ka poli o kehoa—e,
Huli, e huli mai kaua—e.

Kuu wahine i ka uka o Hainoa—e,
Mai ka hale kipeapea lau—ki,
Hale piohau i ka uka o Waiaha—e,
Hoa hoolono i ka leo o na ma—nu,
O ka waiaha kawi iluna o ke kukui—e,
Huli, e huli mai kaua—e.

Kuu wahine i ka hale palai o uka—e,
Hale lipo i ke oho o ka Awapu—hi,
I ka nae mapu ala o ke Kupukupu—e,
Ua pulupe i ke kehau kewai ua maka—ni,
He makani aloha ia no ka aina—e,
Huli, e huli mai kaua—e.

Kuu wahine i ka hale kamalauki o ka mauna—e,
Mai ka hale lehua waimaka a ka ma—nu,
E o mai ana ka ua awaawa—e,
Kilika i ka pua o ka Painiu—
Inu aku i ka wai mahu a ka wahine i kalua—e,
I hookulukulu i ke oho o ke u—ki,
Huli, e huli mai kaua—e.

Kuu wahine  mai ka malu kukui o Lilikoi—e,
Mai ka ua ulalena la i Piiho—lo,
Auau aku kaua i ka wai o Alelele—e,
Oia wai huna i ke oho o ka hinahi—na,
Aloha ia wahi a kaua e hele ai—e,
Huli, e huli mai kaua e.

Kuu wahine i ka hau anu o Kula—e,
Mai ka uka o Waiohuli i Kamao—le,
O ka pua mamane kai Koanaulu—e,
Me he lei hala la ke ahi o Kula ke a mai,
E weli nei la i kuu maka—e,
Huli, e huli mai kaua e.

Kuu wahine i ka piina ikiiki o Manowainui e,
A nui no ko aloha e uwe no au,
Kuu hoa hele o ke ala laula o Kealia—e,
E komo aku ai kaua i ka Hekuawa o Wailuku,
Wawa kupinai ke aloha i kuu manawa e,
Huli, e huli mai kaua e.

Kuu wahine i ka malu ulu o Lele—e,
Mai ka ua ula halii mai i ke pili,
Hoa nana i ka hono o na moku—e,
O ka ulu lehua i luna o Liha—u,
Ke pua’la i ke kai o Hauola—e,
Huli, e huli mai kaua e.

(Kuokoa, 11/11/1865, p. 1)

No Lucy Lulea Kaiamoku Muolo Moehonua.

Ka Nupepa Kuokoa, Buke IV, Helu 45, Aoao 1. Novemaba 11, 1865.

Kuu wahine i ke kai o Kuloloia e,
Kai nenelea i ke kuluaumo—e,
Anoano aloha ia’u Kaluaokapili e,
Kahi a kaua e nonoho ai,
Me na kini o kaua i hala aku—la,
Huli, e huli mai kaua e.

Kuu wahine i ka malu Inia—e,
Malu hele i ka la ke no—ho,
A noho e Kaiamoku—e,
E malama i na kalo Lililehu—a,
I na ia mililima a kaua—e,
Ina la i ke alo o Halania—ni,
Huli, e huli mai kaua e.

Kuu wahine i ka nani luaole a ka haole—e,
Ke ku nei la i kuu ma—ka,
Me he makamaka puka ala ke aloha e,
E koi nei i ka waimaka e hani—ni,
I ka hele o ka hoa piili he wahine e,
Huli, e huli mai kaua e.

Kuu wahine aloha i ke kaha o Mokuleia—e,
E lei mau no au i ko alo—ha,
O ka ukana ia a loko e hana nei—e,
E halia nei o ka po ke mo—e,
Hele a hia—a ka maka i ke ala—e,
Huli, e huli mai kaua e.

Kuu wahine i na ale ehukai o Kaula—e,
Mai ka ehuehukaiala o ka opi—hi,
Hoa au umauma i ke alo o Leinoai e,
Hoomaha aku i ka luna o Kaneneenee,
Neenee pono mai kaua e Kaiwaanaimaka—e,
E nana i ka lalo pali o Keanaoku—e,
Ku au kilohi ia lalo o Kaimaio e,
Ua lai malino pohu i ke kaao—e,
Huli, e huli mai kaua—e.

W. L. Moehonua.

Halaaniani, Oct. 7, 1865.

(Kuokoa, 11/11/1865, p. 2)

Kuu wahine i ke kai o Kuloloia e...

Ka Nupepa Kuokoa, Buke IV, Helu 45, Aoao 2. Novemaba 11, 1865.

Dirge for Abner Kahekili, 1843.

KANIKAU FOR ABENERA KAHEKILI, A CHIEF OF THIS ARCHIPELAGO WHO DIED.

1 O ke ano aloha o Liawahine
O ka maka aloha o Hikuanaka
O ke kino oioio o ka lapu loku
I moe nounounea me Hikuikapua
I luna o ke opu hiwa a Kane
I loko o ke kapa auaiku a Lono oe—
He leo keia e mapu nei
E ano nei i ke kahakai
O ka maka aloha o kuu makuakane
I walea i ka ai kihamu pua niu
Uhane auaukai o Ulakua oe—
Hoakua ka lokoino oia la—la—ia—oe—e—

2 Mehameha ia ka hele a ke aloha
Ka pee’na ku nei nanowale
Hele i Kuahaehae ka hele ana
I paepae leo me Kupinai
Me na hoa hui wale i ka nahele
Halawai ae la me Anowahine
Me ka wahine i ka iukapu o mua oe—
Eia au la i ka lipo
I walea au i ke kui pua
Lililo ai maua i ka nahele
He kamaaina no ka ua waahila
Uhane peepeeua Kukalahale oe—
Oe wale mai ana no ka manao
Aole i hoike mai i ka maka he alo—ha—ia—oe—e— Continue reading

A composition by Davida Malo, 1864.

A mele by David Malo.

O Nupepa Kuokoa; Aloha oe:—Some subscribers of your newspaper have asked me to send in to you a mele by David Malo written for his wife, Pahia. And should it please you to print it once more, being that it is not offensive, and it is fine thing for the youth to read with aloha. Therefore. Here below is the mele:

Oia aloha kiai ka ula hailiaka,
I ke ohana lau opua haili aloha,
He-ae he aka,
He aka he haili aloha no kuu wahine eia e,
Kuu wahine mai ka ua lili lehua hee-koko,
Makau pili heekoko ula i ke kula,
Ula kana wai ula i Kanaha e,
Naha kaawale ka pili me ka wahine,
Me kuu wahine aloha i nalo aku la,
I hele hookahi aku nei aole,
Aole kuu hoa eia e,
Kuu hoa pili i ka ua ulalena,
He ua ulalena no Lilikoi,
Kuu wahine hoapili o ke anuanu,
Kuu hoa pupuuanu oia uka,
Oia aina koekoe ke noho,
E loku ana iloko o ka io ka hoi,
Ka li anu, haukeke a ka ua kiu,
I kahi a maua e noho ai,
Me kuu wahine i ka ua hamakualoa e, he loa e,
Loa wale hoi ka noho ana a ke aloha,
E kau ana ke aloha i kuu maka,
E haka loa nei no aole i pau,
Ke aloha o kuu wahine aole i nalo e eia e.

S. Lohiau.

Pauoa, Oct. 12, 1864.

[David Malo’s wife died on January 5, 1845, and this kanikau is first printed in the newspaper Nonanona, 3/18/1845, pp. 113–114.]

(Kuokoa, 10/15/1864, p. 3)

He mele na David Malo.

Ka Nupepa Kuokoa, Buke III, Helu 42, Aoao 3. Okatoba 15, 1864.

Kanikau for Kamehameha IV, 1864.

ROUND—(4 Parts.)

1

Auwe! Auwe!

2

Aloha ino no,
Ka Moi Iolani,

3

Ua hala aku nei,
I ke ala hoi ole mai,

4

Auwe! Auwe!

ROUND of 4 parts.

1

Alas! Alas!

2

How sad for
The King Iolani,

3

He has passed,
On the path of no return,

4

Auwe! Auwe!

[This kanikau for Kamehameha IV shows that even as far back as 1864, dirges took all sorts of forms!]

(Kuokoa, 1/23/1864, p. 1)

ROUND--[4 Parts)

Ka Nupepa Kuokoa, Buke III, Helu 4, Aoao 1. Ianuari 23, 1864.

On the death of Beniamina Kaiminaauao Poepoe, and so much more, 1909.

BENIAMINA KAIMINAAUAO POEPOE HAS DEPARTED THIS LIFE.

In the afternoon of this Monday, July 11, the life of Beniamina Kaiminaauao Poepoe returned once more to He who first gave him to us in the year 1898. He was forty-one years old when he passed. He was born in Waipio, Hamakua, Hawaii, and that is his Aina where he was raised until he was older. He was fetched by their older brother [Joseph Mokuohai Poepoe], that being the current editor of this newspaper, to go live with him in North Kohala, Hawaii; and Beniamina lived with him while being instructed in the English Language. Later he came to Oahu nei. He lived in Laie and married a woman there. They had children, but only two of their daughters are still living. His wife passed to the other side first, and he was left with their daughters, and his older sibling, and his younger brother, Gulstan Kiliona Poepoe, one of the Owners of the News magazine, “Ka Lanakila,” which is now in publication. He was an Elder [Lunakahiko] of the Church of Jesus Christ of Latter-Day Saints [ka Ekalesia o Iesu Karisto o na Poe Hoano o na La Hope nei]. He was a candidate in the Labor Party [Aoao Limahana] for representative of the Fifth District, in the past year. His field of expertise is engineering.

And while he was working in that position on one of the water pumps of the Kahuku plantation, an accident befell him when he fell off from the pump house which he climbed on, and he broke the bones of his left leg. Continue reading

Kaulilua… Mele inoa for Kamehameha IV, 1864.

[Excerpt found under: “A DIRGE FOR KING Alexander Kalanikualiholiho, Maka o Iouli, Kunuiakea o Kukailimoku, KAMEHAMEHA IV!”]

O Kaulilua i ke anu Waialeale e—a!
He maka halalo i ka lehua makanoe,
He lihilihi kuku ia no Aipo,
O ka huluaa ia o Hauailiki,
Ua pehia e ka ua a eha ka nahele,
Maui eha ka pua uwe i ke anu,
I ke kukula lehua wai o Mokiha—na—ea,
Ua hana ia’ku ka pono a ua pololei,
Ua hai ia’ku no ia oe,
O ke ola no ia o kiai loko e—a.
Kiai kaula nana i ka makani—e—a,
Hoolana o ka halulu a ka malua,
Kiei halo i Makaikiolea,
Ka mau ka ea i Kahalauaola,
O ke kula lima ia o Wawae noho,
Me he pukoa hakahaka la i Waahia,
Ka momoku a ka Unulau o Lehua e—a!
A lehulehu ka hale pono ka noho ana,
Loaa kou haawina e ke aloha,
Ke hauna mai nei ka puka o ka hale e—a;

[So many interesting things about this. The first and foremost perhaps is that this appears as part of an unusual kanikau for Alexander Liholiho Kamehameha IV in the form of a conversation between Kamehameha III (K III.) and himself (K IV.). Another is that if you hula, you probably learned this as a mele inoa for Kalakaua and not as one for Kamehameha IV. Does anyone know who it is that is labeled as (M.) in the conversation? Click here for a PDF of the issue with the rest of the piece on page 4.]

(Kuokoa, 1/23/1864, p. 4)

O Kaulilua i ke anu Waialeale e—a!

Ka Nupepa Kuokoa, Buke III, Helu 4, Aoao 4. Ianuari 23, 1864.

Aua ia, 1862.

An ancient song.

O Kuokoa Newspaper; Aloha oe:

I just took a look within you, as well as the Hoku [o ka]  Pakipika; and I saw mele, and kanikau of all sorts. I however did not see this mele printed by the people who fancy publishing mele. Therefore, I ask you, Nupepa Kuokoa, to include this little mele in some available space.

E ke kama, kama—e,
Auaia e kona moku,
E ke kama kama,
Kama i ka huli nu,
E ke kama kama kama,
Kama i ka huli au,
Hulihia ke au,
Ka papa honua a ka moku,
Hulihia papioia ilalo ke alo,
E ui—e, a ui ia,
Hulihia i Manuakele,
I ka umu kaokoa a Ku,
I ka maka o Ku,
Kaaha mikii lohelohe,
Ka aha nana i hikii,
O hulahula Mea,
Ua kalakala ia,
Ua wekewekea.

Ua hemo aku la ka piko o ka aina,
Ua kala kaalihi pohakuku,
Me ka upena a Ku,
O ihu aniani,
Me kauluna o Nioalani,
O Keawe, o ka manu,
Ai kualaahia,
Keiki ehu kamaehu,
A Kanaloa,
Ua mokuhia kamakama,
A Kalino a ka moku,
Ua kalalia i ka ua lena a Lono,
Na Lono na ka mano nui,
Huki ai moku,
O Kalani o Kauila,
E a i Kahiki,
He ulunaio makawalu,
He ohia ako,
He hakoko i ka ua na ke’lii,
O Namakaeha e ku i ke kaua,
Nana i hoopehee ka honua,
O ka moku,
I haalaia i ke kiu e Loka,
Ka pua ka welohi a Kanaloa,
I ka puulele i ka hana oi a Hina,
E Hina, e une a hano, e una,
Unaia i mama,
I mama, mama,
I mamaia me he pule la.

Hooe io io Nana,
O nana ka hakui,
Io io Nana,
O nana ke au haku,
O kuu Haku ka’u aloha e uwe nei,
Uwe au—e, uwe au,
Uwe au ia oe e Lumialani,
O ka Lumialani o ka haku,
E kaa i ka honua,
O ke kaa i maukuku,
I ka maka o Lono,
O ke kauwahi aloha,
O Halakaina,
O Halakinau oe,
O Keala o Kolole,
No Kololehiwa ia ala,
Nona no ka Lukapewa,
Enaena Puna koele wahine i ka la,
Pua lohelau ka hala,
Ko ohia o Makuukeeu,
I ka papa o Papalauahi,
A Nanawale, ke hoolana no,
Keaiwa, ka e au—e,
I kaeu no a hopuhia loaa,
Loaa ka inoa ino,
He inoa hue—e,

This mele was composed for Namakaeha, an alii in the time of Kamehameha I. With appreciation. S. W. Kekalohe.

Kipahulu, Maui, H., Oct. 1, 1862.

(Kuokoa, 11/8/1862, p. 1)

He mele kahiko.

Ka Nupepa Kuokoa, Buke I, Helu 50, Aoao 1. Novemaba 8, 1862.