Mauna a Kea, Moana a Kea: Hawaii nei is sacred in its entirety, from the sun above to the land and ocean below. 1866 / today and the future.

No Kalani “Kauikeaouli Kamehameha III.”

“O hanau ka po ia luna,
Hanau ka po i luna nei,
O lani hanee ka po o pinai ke ewe,
O pipili ka po o moe anaanale’a,
O kohi ana le’a ka po o mahianale’a,
O huli e ka po o kaawale ka pili,
O ke keiki po lani keia a “Kea,” i hanau,
Keiki akahi a ka po keiki alua a ka po,
Keiki akolu a ka po,
O ke kuakoko o ka po,
E hanau mai auanei ka po,
Oia hoi, o ka Po, hanau ka po,
O ka po la hoi auanei ko luna nei la,
Owai la hoi auanei ko lalo na,
Owai la, O ka moku, Ai’a, aia hoi ha,
“Palaki,” ka pua i ka ua pala ka hinano,
Kahaha ka nahele o koolau,
Uli e aku la ke poo o Haihala,
He mauna ia iluna o Makaolehua,
He mau lehua na ka wai a koloa,
I kanu i ke kai o Piakalae,
Noeo aku la ke kai i ka akani,
Mehe koko pau mano la i ka moae,
Ka ula o ke kai mai “Nae a Hilia”—e,
E aloha—e.

Kai ka hili hewa o ka lima i ka po nei,
Ua kuhi i kuu kahela he moe hewa—a ha’e,
Moe ka makani o lalo ua ahiahi,
Kau ka malo o ka Ikioe i ka pohu,
Puhala ka ihu nana i ke kaao,
Kuhelahela i ka malie na kaha,
Waiho kaka ke kula o Kaiolohia,
Ka lele maopu i ka wai a ka naulu,
Ka hoo wawa i ka piha a ka manu he lai—e,
E aloha—e.

[Na] AUA.

O hanau ka Moku a kupu,
A lau, a loa, a ao, a muo a lilo,
Ka moku ia luna o Hawaii,
O Hawaii nei no ka moku,
He Pulewa ka aina he Naka Hawaii,
E lewa wale ana no i ka lani lewa,
Hanoa mai e Wakea pa hano ia,
Malia kea a o ka moku me ka honua,
Paa ia lawaalani i ka lima akau o Wakea,
Paa Hawaii, a laa Hawaii la ikea he moku,
O ka moku la hoi auanei kolalo nei la,
Owai la hoi auanei ko luna, owai la?
O ke Ao—aia—aia hoi ha.”

“Hii Puna i ke keiki puu i ke alo o Moikeha,
I na pae puu hala iluna,
Hele Kalalea iho au ana i kai,
He mau maka ka liu na ka makani,
Ike akuu oe ia Aahoaka,
E hemo kahi ana i ke alo o Wailua,
Uu ka pua a ka makani hoolua,
Malua Haupu ke poo o Keolewa—e
E aloha—e.

Aloha wale iho no ia Wailua,
I ka hiolo a ka pua hau i ka wai—a, hae,
Wai Maluaka onio ka laumania,
Kahuli Kapaa ke alo o Kuahiahi,
Haili ana Puna ia’u me ipo la,
Ka wao aku o ka hau o Palehuna,
O ka waikini aku no ka hoi ia,
Aohe wa ua ike aku no hoi—e,
E aloha—e.
Ua ike o ka maka kai halawai,
A o i pa na lima e meheu ai—a hae.”

Na HAUNA.

“O hanau ke Ao, o hiki ae,
O ohi ae ke ao o hiki ae,
O mokupawa ke ao o hiki ae,
O akaula ke ao o hiki ae,
O moakaka ku ke ao mola’e,
O opukupuku ke ao melemele,
O memele ka “opua” he la—i,
O oponiuli ka opua hiwahiwa,
O hiwahiwa ka opua lani ele,
Eleele ka lani hu hulu weo,
Lani ekaeka ha eleele,
Hakona hakuma hakumakuma,
O ke ao nui mai hee ua keia,
E hoowiliwili mai ana e hana-u,
Oia hoi—o ke Ao—hanau ke ao,
O ke ao la hoi auanei ko luna nei la,
Owai la auanei ko lalo la?
Owai la—o ka Mauna—aia—Aia hoi ha.”

“Hoinainau mea ipo ka nahele,
Hookokoe ana ka maka i ka moani,
I ka ike i na pua hoomahie luna,
Ua hihina wale i Moeawakea,
Ka inoa ua poina ia Malio,
Aia ka i pua lei o ha—o,
I Puna no ka waihona a ka makani,
Kaele ka malama ana a ka puulena,
I kahi mea hoalohaloha no—e,
E aloha—e,
O ke aloha ia e pa waa nei,
E hou nui ai ka maka ke ike aku—a,
Hae.”

Ike i na lani ua o mahele ana,
He omaomao ka la kakaia kea,
He la aihaa nui ia no ka ua,
Hele awili ke poo o ka lehua,
Ako Hilo i ka malua a pau ke aho,
Hoi ka i-i akamai a ka malie,
Kohi i kawelewele a ka lai,
O kuu ike wale aku no i ka hala,
Ua hoopapa kai wale i Haena—e,
E aloha—e.
E na ka maka ahiu me he puunoa la,
I ka ike i kana mea i loaa’i—a—hae.

Na PIOPIO.

“O hanau ka mauna a Kea,
Opuu ae ka mauna a Kea,
O Wakea ke kane, o Papa o Welinuu ka wahine,
Hanau Hoohoku he wahine,
Hanau Haloa he alii,
Hanau ka mauna he keiki mauna na Kea,
O ka lili o Wakea o ka hai i ka hala,
O ke ku kuku laau ana me Kane,
I hoouka ai i iloko o Kahikiku,
Hee Wakea ka lewa kona ohua,
Kuamu ia e Kane, kuawa ia e Kane,
Hoi mai Wakea a loko o lani momo—e,
Moe Wakea moe ia Papa,
Hanau ka la na Wakea,
He keiki kapu na Wakea,
O ka uluna o Wakea na Kea no,
Hanau ka mauna he makahiapo kapu na Kea,
Oia hoi—o ka mauna—hana ka mauna,
O ka mauna auanei ko lalo nei la,
Owai la auanei ko luna la?
Owai la, o ka La, aia—aia hoi ha.”

“Hoe Puna i ka waa pola loa a ka ino,
Haukaukai—koo o Kookoolau,
Eha—e—eha—la—eha i ka makili kui a Kaulumano,
Hala’e ka makawalu ihe a Ko-a-e,
Ku iho i ka pahu ku a ka awaawa,
Hanane ke kikala o ko Hilo kini,
Hoi luuluu i ke oe o Hanakahi,
I ka palolo a ua wahine o ka lua—e,
E aloha—e.
No ke aloha no ka’u lalau ana,
Aole au i hewa iho i ke alii—a hae.”

“Nalo ole ka puana o ka moe ua pulelo,
Kupinai aku la a uka o ka pili,
Me he mumuhu na ka mumuhu nalopaka la,
Ka ekeekemu i ka pua o ka laau,
Maalo hookahi wale iho no au i Hilo—e,
E aloha—e.
He aloha kahiko no na’u mai lalo mai—a—hae.

Na HEHENA.

(Kuokoa, 3/24/1866, p. 4)

No Kalani "Kauikeaouli Kamehameha III."

Ka Nupepa Kuokoa, Buke V, Helu 12, Aoao 4. Maraki 24, 1866.

No Kalani “Kauikeaoule Kamehameha III.” [No Kalani “Kauikeaouli Kamehameha III.”]

O hanau ka La o na’u,
O nau ka la o Kupauole,
O Kupauole ka la kohia,
Kohia ka la ia Hina,
O ke kukuna o ka la paa,
O ka pea o hilima o hilinehu,
O ka lala o ke Kamani,
O ka hui o ke Kamani ula,
O ka ehu o Halulu,
Ke haina mai la hai,
Ke haki’a mai la e ka “La,”
E ke keiki hele lani a “Kea,”
O Wakea kai lalo o ka la kai luna,
O ke keiki la a Kea i hookauhua ai,
Oia hoi—o ka La—hanau ka La,
O ka La, hoi auanei ko luna la,
Owai la ua nei ko lalo nei?
Owai la—o ka moana—aia, aia hoi ha,
“Hemo kahili kuhao i ka pohu,
Mehe lala no ka hale loha maikai la,
Ka paia kua a ka makani,
I hoaho i hoa ia e ka lai o Hauola,
Oki ka kahi Lahaina i ka malino,
Honi na hono i ka makani paalaa,
He hanu ia no ke ka Kaalani—e,
E aloha—e.
Aloha aku la i ka lau o ka manao,
Aiwaiwa i ka moe ke pa mai—a,”
Hae.

Pa na lima o ka he Kuawa,
He makemake okoa no i Wailuku,
E like na manao me Kaiaiki,
Kahiko i hoao ai i ka moe e,
O ka momoe aku la ia i Hopukoa,
Hi hininu i ke kula me ka Haakea,
Loaa ka hoa i ke kaha o Kahuaiki—e,
E aloha—e.
O ka hue Kamehai ka inoa e nalo,
Aia no ka hewa o ka lonoia—a,
Hae.

O hanau ka moana a Kea,
O na nalu na Kea, o ke kai na Kea,
O kai kane o kai wahine na Kea,
O koa ku o koa halelo ulu na Kea, hanau ka La,
O hoowiliwili a ka ia iloko o ka moana,
Uliuli eleele nei lae—o ka moana,
O ka moana la hoi auanei ko lalo nei la,
Owai la hoi auanei ko luna, owai la?
O ku, o Lono, o Kane, o Kanalua, o Kaekae,
O Maliu, o ka haku o ka pule, o nuupule,
O Nuukahana, o elieli holo imua kapu,
O elieli holo imua noa, noa ka hanau ana o ke ‘lii,
Hanau “Ku” o ku la hoi auanei ko luna,
Owai la hoi auanei ko lalo nei owai la?
O Haloa, Puka kanaka laha na ‘liii,
Loaa iluna nei o Kalani Mehameha,
A Ekahi ka lani—la—akahi o luna nei,
O Kalani “Kauikaalaneo—la—alua oluna nei,
Pili laua—ua mau paha—oia paha?
O Kalani Nui kua Liholiho akahi,
I ke kapu la—akahi oluna nei,
O Kalani Kauikeaouli—la alua o luna nei,
Pili laua ua mau paha oia paha.”

Here O Friends is the first time we actually have the part of this mele in which is the name of the one whose birthday it is, in the mele called, “O hanau a Hua.” That being “Kapu Puna i ka wahine Ihiihi ka ma,” and after that, I, your “Expert,” will tell you of the day, and the months, and everything pertaining to the birthday of that “Leiopapa.”

[This genealogical mele for Kamehameha III was printed a number of times over the years in various Hawaiian-Language Newspapers. It was important enough back then, and it is just as important for us today, if not more so. The gods gave birth to all above and all below—it is all sacred. Let us treat all our land and ocean with that in mind.

Unfortunately much of the columns in which these appear are not digitized clearly, and are hard to read…]

(Kuokoa, 3/31/1866, p. 4)

No Kalani Kauikeaoule Kamehameha III."

Ka Nupepa Kuokoa, Buke V, Helu 13, Aoao 4. Maraki 31, 1866.

 

 

Dirge for Abner Kahekili, 1843.

KANIKAU FOR ABENERA KAHEKILI, A CHIEF OF THIS ARCHIPELAGO WHO DIED.

1 O ke ano aloha o Liawahine
O ka maka aloha o Hikuanaka
O ke kino oioio o ka lapu loku
I moe nounounea me Hikuikapua
I luna o ke opu hiwa a Kane
I loko o ke kapa auaiku a Lono oe—
He leo keia e mapu nei
E ano nei i ke kahakai
O ka maka aloha o kuu makuakane
I walea i ka ai kihamu pua niu
Uhane auaukai o Ulakua oe—
Hoakua ka lokoino oia la—la—ia—oe—e—

2 Mehameha ia ka hele a ke aloha
Ka pee’na ku nei nanowale
Hele i Kuahaehae ka hele ana
I paepae leo me Kupinai
Me na hoa hui wale i ka nahele
Halawai ae la me Anowahine
Me ka wahine i ka iukapu o mua oe—
Eia au la i ka lipo
I walea au i ke kui pua
Lililo ai maua i ka nahele
He kamaaina no ka ua waahila
Uhane peepeeua Kukalahale oe—
Oe wale mai ana no ka manao
Aole i hoike mai i ka maka he alo—ha—ia—oe—e— Continue reading

A scorching mele by someone calling themselves Mauuhilo, 1893.

Ke ala o ka mea Pohihihi.

E kuhi ana wau he oiaio
Ka manao o ka pua Gadinia
Au i hoohae iho ai
Ke keha la oe i ko laki
Nawai e ole ke aloha
Ua kuikahi like ka manao
Manao aku au a he pono
Eia ka oe a he muhee
Kukala ae oe i ke akea
Na huahele hoonui ike
I ike a o luna me lalo
Na hana kaulana a Biuteona
Noonoo ole iho no oe
A he aupuni nui Hawaii nei
O oe a owau kai ike iho
I ka pua kapu o ke kihapai
Kupu ae ka manao me ka hilahila
Na hana hoi a ke aloha ole
Aole no au i mahui mua
A he waiwai hui na ka opua
He nui no wau a he hiwahiwa
He punahele na ka Ua Kuahine
Haina ia mai ana ka puana
No ke ala o ka mea pohihihi

Mauuhilo.

[I wonder what the story being told here is about. There sadly seems to be betrayal by someone who was trusted. Sadly during this time in history this was not the only instance.]

(Lei Momi, 12/11/1893, p. 7)

Ke Ala o ka mea Pohihihi.

Ka Lei Momi, Buke I, Helu 19, Aoao 7. Dekemaba 11, 1893.

John Harbottle visits Hilo, 1943.

Just in Hilo.

This past week the kamaaina of the land renowned for the Apaapaa Wind, of Kohala with its hills that move along together, Kalahikiola and Pili, that is John Harbottle, and after some days he returned to his famous lands.

Looking at him, he is still in good health, he has not changed, as if it is still in the days of his youth, when I first met him 27 years ago, when I arrived in his famous aina.

He spent some days with his daughter and son-in-law, Mr. and Mrs. Eddie Nelson, of Keaukaha.

(Hoku o Hawaii, 9/8/1943, p. 1)

Ka Hoku o Hawaii, Volume XXXVIII, Number 20, Aoao 1. Sepatemaba 8, 1943.

Ka Hoku o Hawaii, Volume XXXVIII, Number 20, Aoao 1. Sepatemaba 8, 1943.

Sweet mele aloha, 1919.

KUU PILI I KA UA NAULU.

Hooheno keia no kuu pili,
Kuu leimomi o ka ua naulu;
I ulu a kupu i ka la hiki,
A mohala i ke kai malino o Kona.
O Kona i Kailua ua kaulana,
O ke onehanau o kuu aloha;
No Kona ka opua kukilakila,
Hooipo i ka luna o Maunaloa.
He aloha na kuahiwi ekolu,
A Hawaii a e haaheo nei;
Haaheo ka opua i haliia mai,
Noho i ka luna a o Kaaliwai.
Ilaila hui kino me ka inuwai,
Ka makani aloha o kuu aina;
Aina Niihau i ka la weli,
E loku ia nei e ka ua naulu.
Hooulu ia e ke konalani,
A mohala i ka ua kualau;
Ua kini ua mano lau ke aloha,
I lei kahiko no kuu kino.
E lei no au i ke aloha,
Me a’u mau lei ponimoi;
O oe kuu lei a i poniia,
A kau ka inoa M. W. K.
Hoohihi ka manao me ka makemake,
Ina uluhua noho i ka hapapa;
He aloha Kamalino i ka ehukai,
I ka home kakela o kuu aloha.
O oe a owau kau i ka hano,
Me na lei eiwa a kaua;
Ua hele mai nei loko a liua,
A poluluhi au i ko aloha.
Kuu hoa i ke one o ke awaiki,
A he iki ko aloha eha nei kino;
O oe kuu lei i lei a lei,
I lei rose na’u no ka ua naulu.
Uilani na hana a kuu aloha,
I ka moe hooipo me Niolopua;
Hea aku no au o mai oe,
Ekolu no pua lawa kuu lei.
Haina ka puana no kuu aloha,
He hapa Hawaii hapa Niihau;
Haina ka puana no kuu inoa,
Milimili na ka la welo i Lehua;
Haina ia mai ana ka puana,
Kuu home kamalino i ka ehukai.

(Kuokoa, 10/3/1919, p. 8)

KUU PILI I KA UA NAULU.

Ka Nupepa Kuokoa, Buke LVII, Helu 40, Aoao 8. Okatoba 3, 1919.

Even more local news from a hundred years ago, 1915.

Local News

On the coming 13th in the month of March, an election for county seats will be held, outside of the City and County of Honolulu.

—————

On the Sierra of this past Monday, Mr. and Mrs. A. P. Taylor returned to this city after spending a year or so in San Francisco.

—————

The Young People’s League [Ahahui o ka Poe Opiopio] is planning to put on once more a grand concert in the Opera House [Hale Mele Hou], sometime during the coming month.

—————

Currently being planned is a special excursion for Honolulu’s people aboard the Kilauea to Kauai next month, this coming February.

—————

From what is being heard, there is much criticism by the people over the appointing of R. W. Aylett as head of the garbage system, for he has a job in the band [Royal Hawaiian Band].

————— Continue reading

George Kainapau, singer from Hilo, 1944.

Arrived Here in Hilo

Last week, a youth from the Kanilehua rains arrived, that being George Kainapau to Hilo nei, to spend some days here in the land of his birth, and in the afternoon of the following Monday he left for Honolulu.

This was not a child coming home to visit his parents living there, for they passed away many years ago, and their children are who remain.

When we saw that youth, we recalled our first choir leader, Harry Naope, because this youth, George Kainapau was one of the members of the Haili choir in 1927.

He is a youngster with a very good voice for singing. His voice is like the voice of a woman singing. Continue reading

The mirage of Limaloa, 1885.

WITNESSED THE VILLAGE OF LIMALOA

O Ko Hawaii Pae Aina newspaper,

Aloha oe:—Please allow your patience to let me shake hands with your captain and the metal typesetting boys.

At dawn, 2 o’clock, on the Wednesday of the 1st of July, the night of Laau Pau in the reckoning of the Hawaiians. We left Waimea and the motion of our cars were driven straight for Lolomauna, where we would stay and watch for the building of the village [kauhale] of Limaloa, and we settled back for the rest of the night and the morning; it was a 6 o’clock. Our eyes looked quietly down at the beautiful flat plains of Limaloa spread silently before us,  hoping to see the famed magical kauhale (Limaloa), but we did not. 7 o’clock passed by and there was no sign of what we were hoping to see, and 7 minutes thereafter, the plains of Limaloa began to change; they were shrouded in different colors: red, yellow, and green, and glittered like gold, and it moved from the sea upland, and amongst the coconut trees that were standing. And from there it went on until the edge of the salt beds, headed towards Mana like an ocean wave crashing upon the surface of the sea.

Continue reading

Nawahi paints Hilo Town, 1868.

[Found under: “NU HOU KULOKO.”—”Oahu.”]

Painting of the Hilo Town.—We saw the beautiful painting of the town of Hilo of the Kanilehua rain, in the drug store of G. P. Judd [G. P. Kauka] here in Honolulu. The painting was painted by a Hawaiian boy, named Joseph K. Nawahi [Iosepa K. Nawahi], and he used his brush with detail in all the intricacies the painting. When you see it, it is so beautiful, and admiration for that Hawaiian painter wells in the hearts of all who sees it. This youth was not intensely educated in great art schools, but while he attended Lahainaluna Seminary, he was trained in that skill, drawing and painting, and his expertise in that exceptional discipline of the haole is clear for the first time. His name will become famous through his paintings.

[We all have heard about the awesome story of the 1888 painting by Nawahi of Hilo Town which was featured on Antique Roadshow, now displayed up on the campus of Kamehameha Schools, but the painting described here seems to be the one in the care of the Mission Houses Museum!

Check out this story about two more Nawahi paintings. The whereabouts of these two painting are not known (at least publicly) today… I really want to see the one with the Hiiaka sisters!]

(Kuokoa, 10/31/1868, p. 3)

Ke Kii o ke Kulanakauhale o Hilo.

Ka Nupepa Kuokoa, Buke VII, Helu 44, Aoao 3. Okatoba 31, 1868.